Aatomi koostis ja omadusi. Keemiline element, selle tähistamine

Aatom koosneb
1. prootonitest ja elektronkattest
2. neutronitest ja elektronkattest
3. aatomituumast ja elektronkattest
Prooton on
1. positiivse laenguga
2. laenguta
3. negatiivse laenguga
Neutroni ja elektroni massid on
1. enam-vähem ühesuurused
2. neutroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
3. elektroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
Ühe ja sama kihi elektronid asuvad aatomituumast
1. enam-vähem ühesugusel kaugusel
2. erineval kaugusel
3. kaugus aatomituumast ei sõltu sellest, millisel kihil elektronid asuvad
Väliskihile (v.a. kaks erandit) mahub elektrone maksimaalselt
1. 2
2. 8
3. 16
4. 32
Ühe ja sama keemilise elemendi aatomitel on ühepalju
1. prootoneid
2. neutroneid
3. nii prootoneid kui ka neutroneid
Keemilise elemendi sümbol moodustatakse vastava keemilise elemendi
1. ladinakeelse nimetuse esimesest tähest
2. esimesest ja teisest tähest
3. alati esimesest ja vajaduse korral mingist järgnevast tähest
Aatomituum koosneb
1. prootonitest ja elektronidest
2. prootonitest ja neutronitest
3. neutronitest ja elektronidest
4. neutronitest
Elektron on
1. positiivse laenguga
2. laenguta
3. negatiivse laenguga
Prootoni ja neutroni massid on
1. enamvähem ühesugused
2. prootoni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
3. neutroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
Teise kihi elektronid võrreldes esimese kihi elektronidega asuvad aatomituumast
1. samal kaugusel
2. aatomituumale lähemal
3. aatomituumast kaugemal
Aatomi elektronkate on
1. laetud positiivselt
2. laetud negatiivselt
3. laenguta
Neutron on
1. positiivse laenguga
2. laenguta
3. negatiivse laenguga
Aatomituuma ja elektronkatte massid on
1. enam-vähem ühesugused
2. elektronkatte mass on palju suurem
3. aatomituuma mass on palju suurem
Aatomituum on
1. laetud positiivselt
2. laetud negatiivselt
3. laenguta
Aatom on
1. positiivse laenguga
2. laenguta
3. negatiivse laenguga
Tuumalaeng võrdub
1. prootonite arvuga
2. neutronite arvuga
3. prootonite ja neutronite arvu summaga
Keemilise elemendi sümbolid on moodustatud vastava keemiilise elenmendi nimetustest
1. inglise keeles
2. ladina keeles
3. kreeka keeles
4. prantsuse keeles
Kõige suurema energiavaruga on
1. kõige sisemise kihi elektronid
2. väliskihi elektronid
3. kõik elektronid on enam-vähem ühesuguse energiavaruga
Esimesele kihile mahub elektrone maksimaalselt
1. 2
2. 18
3. 32
Teisele kihile mahub elektrone maksimaalselt
1. 2
2. 18
3. 32
Prootoni ja elektroni massid on
1. enam vähem ühesugused
2. prootoni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
3. elektroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem
Ühe ja sama keemilise elemendi aatomitel on ühesugune
1. mass
2. tuumalaeng
3. nii mass kui ka tuumalaeng
Kolmanda kihi elektronid võrreldes teise kihi elektronidega asuvad
1. aatomituumast samal kaugusel
2. aatomituumale lähemal
3. aatomituumast kaugemal
Kaks keemilist elementi erinevad teineteisest alati
1. tuumalaengult
2. massilt
3. nii tuumalaengult kui ka massilt
Keemilise elemendi sümboliks on
1. alati üks täht
2. alati kaks tähte
3. sõltuvalt vajadusest kas üks või kaks tähte
Kahest tähest koosnevad keemilise elemendi sümbolid moodustatakse elemendi ladinakeelse nimetuse
1. esimesest ja teisest tähest
2. esimesest ja viimasest tähest
3. esimesest ja mingist järgnevast kõige sobivamast tähest

Aatomi koostis ja omadusi. Keemiline element, selle tähistamine

Tee õige valik!